talupoegi rohkem peksta. See näitab seda, et Vene riik ei teadnud Eesti talupoegade olukorrast mitte midagi. Samuti toimusid muutused talupoegade koormistes. Rootsi ajal olid vakuraamatud, kuhu olid kirja pandud maksimumnõudmised, nii, et mõisnik ei saanud olla ülekohtune. Vene ajal koormised suurenesid ning lisaks pidid talupojad üleval pidama ka suurt sõjaväge. Neid värvati ka nekrutiteks vägisi. Sealt naasesid vaid vähesed. Rahvaarv langes pärast Liiivi sõda 100 000-ni, kuid tänu rahulikele aegadele ja soodsale majandusele tõusis see kiiresti 400 000-ni. Pärast Põhjasõda langes see number jälle 150 000-ni. Levis palju nakkushaigusi nagu näiteks süüfilisd ja rõuged, millesse suri iga 7-mes laps. Vene ajal oli suur tagasilöök ka hariduses. Rootsi ajal tegutses selline mees, nagu Forselius. Tema arendas talurahva haridust ning lõi neile ja mitmeid koole. Samuti töötas ta välja eesti kirjakeele ja grammatika