neid märkaksid. Puude lehed on paksud ja tugevad, selleks et vihm neid puruks ei peksaks. Vihmametsa taimestik pakub ka palju elupaiku erinevatele loomadele. Enamik loomi elavad puudel ja on head ronijad. Nad on massiivsed ja paksu nahaga. Väga palju on linde. Kõrbed asuvad peamiselt troopilistel laiuskraadidel. Kõrbete kliima on kuiv ja niiske. Päeval võib olla kõrbes umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Seetõttu on sealne elustik liigvaene, kuid mitte kindlasti olematu. Taimedel on nahkjad lehed siis hoopis lehtede asemel okkad, et vältida liigset vee auramist. Juured asuvad kas väga sügaval või siis pinna lähedal. Loomade kohastumistes on põhilised öine eluviis, maa sees koobastes elamine ja higinäärmete puudumine. Samuti on nad harjunud tarbima vähe vett (nt kaamel). Eesti kuulub parasvöötme segametsade vööndisse, kus kõige loomulikum taimekooslus on mets, liigniisketes kohtades ka niit ja soo
Ma ei uskunud , et pooled taimed, mis soos ning rabas kasvavad on ravim taimed. Mulle on eluaeg räägitud, et sinikas on mürgine ning tuleb välja, et tegelikult on väga söödav taim. Sain teada taimedest , millest ma varem kuulnud ei ole nt: sookail ning huulhein . Ma poleks iial arvanud, et Eestis kasvavad taimed, mis on loomtoidulised. Sain palju teada, millised on soode taimed. Kui alustasin referaati oli loodusõpetuse õpikus öeldud, et soode taimestik on liigvaene, kuid kui referaati tegin pidin valima, millest ma kirjutan, niiet ma usun, et soodes kasvab väga palju taimi. Õppisin tööst palju ning olen oma tööga väga rahul. 9. LISAD Erinevad sood : Valgemetsa soo Kikepera raba Erinevad marjad , mis kasvavad soos : Sinikas Rabamurakas Huvitavaid samblaid : Karusammal Soosammal Omapäraseid taimi : Alpi jänesvill Sookail Minu jaoks kõige huvitavamad taimed soos : Küüvits
annaabi.ee 
