Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
üldkehalisteks tuginevad kõikjale üle keha laiali hajutatud retseptoritele, nende signaalide
töötlusprintsiibid on vähem spetsiifilised ja eelkõige enesekohased. Ülesandeks on keha
sisetunnetus läbi piirdenärvisüsteemi somaatilise ja autonoomse osa sensoorsete rakkude.
2. spetsiaalsete organite põhisteks
Somaatiline sensoorika eristab kokkupuute aistinguid (puudutus, surve, vibratsioon, sügelus ja
kõdi), temperatuuri (soe ja külm), valu ning asendi- ja liigutustundlikkust (propriotseptsiooni).
Propriotseptsioon:
· kehaosade ja jäsemete staatilise asendi taju (lihaste ja liigeste asendimeel)
· jäsemete ja pea liikumise taju kehatüve suhtes (kinesteesia)
Autonoomne e vistseraalne sensoorika - kajastab siseorganites toimuvaid muutusi (hapnikupuudus,
mao või sooleseina väljavenitus), mis jõuavad teadvusesse ebamäärase valu või survetundena.
Aistingu protsess algab sensoorse retseptoriga, milleks võib olla spetsialiseerunud rakk või
annaabi.ee 
