· Naistel on lihasjõu suurem langus seotud menopausiga · Kehaliselt aktiivsetel on lihasjõu langus väiksem · Lihasjõu vähenemine on suurem nuuroloogiliste ja ortopeediliste haiguste korral VANANEMISEL · Lihaste kontraktsiooni- ja lõõgastumise kiirus väheneb · Reaktsiooniaeg helile ja valgusele pikeneb · Hüppevõime väheneb · Lihasvastupidavus jääb muutumatuks või isegi suureneb · Liigeste liikuvus (painduvus) väheneb · Liigutuskoordinatsioon halveneb · Keha tasakaal halveneb · Kõnni kiirus väheneb IV LOENG KEHALISE AKTIIVSUSE JA INAKTIIVSUSE MÕJU MOTOORSETELE FUNKTSIOONIDELE KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga - minimaalne liikumisvaeguse negatiivne mõju tervisele on välditud, kuid puudub tervistav mõju - optimaalne saavutatakse tervistav mõju
· Kiirusjõu langus on suurem võrreldes maksimaaljõuga · Naistel on lihasjõu suurem langus seotud menopausiga · Kehaliselt aktiivsetel on lihasjõu langus väiksem · Lihasjõu vähenemine on suurem nuuroloogiliste ja ortopeediliste haiguste korral · Lihaste kontraktsiooni- ja lõõgastumise kiirus väheneb · Reaktsiooniaeg helile ja valgusele pikeneb · Hüppevõime väheneb · Lihasvastupidavus jääb muutumatuks või isegi suureneb · Liigeste liikuvus (painduvus) väheneb · Liigutuskoordinatsioon halveneb · Keha tasakaal halveneb · Kõnni kiirus väheneb LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga:- varajane lapseiga (1-6 a.);- keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS