tema ainevahetust ja troofikat kõik see kokku viib lihasjõu suurenemisele). 70. Närvi-lihasaparaadi ehitus. Liigutusaparaat. Motoorne ühik. Närvi-lihasaparaat Inimesel ja selgroolistel loomadel koosneb liigutusaparaat: 1) motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest, mille pikad jätked (aksonid) ulatuvad lihasteni 2) skeleti vöötlihastest 3) skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega. Tervikorganismi tingimustes juhivad liigutusaparaati peaaju kõrgematest motoorsetest keskustest motoneuronitele saabuvad impulsid. Inimesel on ajukoor kõrgeimaks organiks, mis juhib liigutusaparaadi tööd. Motoorne ühik elementaarne funktsionaalne ühik, mis moodustub neuroni ja tema poolt innerveeritava lihaskiudude grupist. Motoorse närviraku keha paikneb seljaajus või piklikus ajus. Tema pikk jätke akson e. motoorne närvikiud kulgeb ühe või teise närvi koostises lihasteni ja haruneb seal paljudeks harudeks. Iga lõppharu
idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos). miski ei lähtu loogikast, miskil puudub ajataju, pole tervet mõistust ega moraalseid väärtusi. moraalsed seadused miski sfääri ei puutu. miski on ka ajalises plaanis kõige algsem. ego mina : mina väljakujunemine on seoste tekkimine välismaailm. reaalsusprintsiip, viis naudingusfääri allutamiseks. kontrollib liigutusaparaati. selles sfääris võetakse vastu otsuseid, mina on võimeline planeerima tulevikku. mina suudab ka ühtteist teadvusest välja tõrjuda. mina tegevus sunnib viivitama. freud võrdleb mina ja miski suhet ratsaniku ja hobuse suhtega. kogu energia tuleb hobuselt, aga ratsanik juhib seda. tuleb ette olukordi, kus ratsanik peab hobusele järele andma superego ülimina : vahend, mida mina kasutab. eeskujude, väärtuste ja nirmide varamu. ülimina võrdleb käitumist üldise standardiga
annaabi.ee 
