Kehaline kasvatus aktiivsus ja selle vajalikkus
Esimestes kooliastmetes saame kasutada teiste riikide kogemust. Et meetodid koolis tunni ja
vahetunni liikumissõbralikumaks muutmiseks aitavad laste aktiivsust suurendada, kinnitab
näiteks Soome kogemus, kus kooliõpilased on ligi kaks korda aktiivsemad kui Eestis (Matsi,
2015). Lapsed vajavad kehalist aktiivsust mitte ainult kehalise kasvatuse tundides, vaid ka muul
ajal, ning väga hea mõte on näiteks matemaatika tunni ajal teha lapsi ergutavaid liigutamispause,
kuna nii paraneb laste tähelepanuvõime ja koostöö teistega (Physical Education Methods for
Classroom Teachers, 1999).
Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas.
Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised
probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja
kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel(Harro, 2001).