Miks laps ei ole väike täiskasvanu?
alguses oskab laps vaid kätega niisama vehkida, kuid arenedes suudab ta süveneda
väiksematele lihastele, kasutades vastavalt sõrmelihaseid (Arula, 2011). Väike laps, kes
rääkida ei oska, suhtleb maailmaga käte abil. Nii tajub ja tunnetab ta ümbrust, katsudes ja
haarates asju. Pikkamööda õpib laps kätega tegutsedes määrama esemete asukohta ruumis
ning arvestama esemete suurust ja kuju. Kätega katsumine aitab kaasa nägemis- ja
liigutamiskoordinatsiooni ning ka taju arengule. Vanemaks saades aitab liikumine kaasa
tähelepanu, mälu, mõtlemise, kõne ja lugemisoskuse arengule ning annab ka oskuse teha
mitut asja korraga. Näiteks joonistamine aitab kaasa mõtlemise, nägemismälu, fantaasia,
koordinatsiooni, värvide valimise ja tegevuse tunnetuse arenemisele Õppimine on tihedalt
seotud küpsemisega, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidusele.