osakesed korrapäratult kõikvõimalikes suundades. Mõned neist liiguvad küll suhteliselt aeglaselt, teised aga väga kiiresti. Kokkuvõte Ma leian, et liikumine on üks tähtsamaid osasi füüsikas. Liikumine on nähtus keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. Keha liikumise kirjeldamiseks kasutatakse trajektoori mõistet. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks liikumiseks ja kõverjooneliseks liikumiseks. Kui keha liigumise trajektoor on sirgjoon, siis on liikumine sirgjooneline; kui keha trajektoor on kõverjoon, siis on liikumine kõverjooneline. Keha liikumise kiiruse järgi saab liikumisi liigitada ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. Kui keha kiirus kogu liikumise kestel ei muutu, on liikumine ühtlane. Kui aga keha kiirus liikumise kestel muutub, on liikumine mitteühtlane. Arvuliselt kirjeldatakse liikumist teepikkuse ja kiiruse abil. Kasutatud materjal http://lemill.net/content/pieces/piece
üles siis ja vastupidi siis saaks lennukit kontrollida. Nüüd kui nende tiivad andsid tõstejõudu ja tiiva koolutus süsteem andis neile mingit kontrolli, olid nad lahendanud kaks kolmest probleemist lennuki ehitamisel. Nüüd nad pidi leidma viisi kuidas hoida lennukit kauem õhus. Väike bensiini mootor oleks piisav jõu andmiseks, aga neil oli vaja propellerit, et tegelikult lennukit õhus edasi liigutada. Nad taipasid, et see propeller on nagu tiib aga edasi liigumise asemel see keerleb ja tekitab ka tõstejõudu. Nende disainitud propeller oli nii hea, et 90 poundi tõukejõu asemel tekitasid need 130. Oma 7 tegevust hoidsid nad kogu aeg väga salaja , kuna neil oli suur konkurents. 17. detsembril 1903. aastal panid Wrightid oma lennuk valmis ja Wilbur asus „rooli“. Esimene lend (lisa 1) kestis 12 sekundit ja ta lendas umbes 36 meetrit. Iga järgmine lend oli pikem kui
annaabi.ee 
