Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Välisuks oli sageli
kahekordne, seespool täisuks ja väljaspool ainult ukseava alumist poolt sulgev pooluks (võreuks, sanguks).
Suitsupiir oli toas kuni 1,5 m kõrgusel.
Rehetoa ümber olid kahekordsed seinad sooja hoidmiseks, jättes ruumi välisvalguseta. Paiguti oli rehitoa
ette jäetud lahtine ulualune, mispuhul esiseina võis teha väikese pajaakna. Kui 19.saj tulid klaasaknad, tuli sageli
võtta välissein maha. Liigtuba madalam toaosa, mille puhul oli kõrvaldatud välisseina kõrguselt rehetoa enda esi-
või tagasein või mõlemad, milleg tuba avardus ja lagi kujunes astmeliseks (selleks, et akent panna). Lõuna-Eestis
vastu Läti piiri, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal ehitati rehetuba ja rehealune ühelaiused ja teineteise kõrvale, seinad
olid ühekõrgused. Seega rehetoa esisein jäi ühtlasi välisseinaks, kuhu sai teha akna. Sellisel juhul käis sissekäimine
rehealuse kaudu