"liigtavalised" - 1 õppematerjal

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

(Hanson 2002: 2). Lüürilisemat tooni antakse edasi daktülitega, milles rõhulisele silbile järgneb kahesilbiline intervall (,,Tahaksin olla", ,,Emmele", ,,Kaelkirjak"). Ka neis luuletustes ei ole värsimõõdust kinni pidamine järjekindel. Kohati esineb ka trohheiliste värsside vaheldumist jambilistega (,,Edward Norton"). Luulekoguga ,,Tahaksin olla" on autor liikunud juba tuntavamalt sisu ja vormi tasakaalu suunas, kuigi kirjanduskriitik Aivar Kull leiab, et autorit kammitsevad veel liigtavalised riimid ja rütm (Kull 2005: 2). Värsitehnika vallas on autoril veel arenguruumi. Väheste kasutatud kõlakujundite hulka kuuluvad veel tähenduseta häälutused ja onomatopöa. Luuletuses ,,Vale häbi" lähevad poisil peale tüdrukule musi andmist mõtted ,,mudri-midri-madrile". Selles kõlakujundis võib leida intertekstuaalse viite Ellen Niidu ,,Midrimaale". Tihti rõhutatakse, et väikelastega suhtlemisel ei tohi rääkida