märgireeglid? =tasakaaluvõrranditest ei piisa toereaktsioonide ja/või sisejõudude 11.7. Mida näitab painde põhivalem? määramiseks 12.3. Miks kasutatakse staatikaga määramatuid konstruktsioone? *lisasidemeid (liigsidemeid) kasutatakse konstruktsiooni (süsteemi) kus: Detaili paindejäikus (antud kohas) = korrutis EI tugevuse (selles kohas, vastava peatelje suhtes), [Nm2]; M - varda paindemoment tõstmiseks (fermid); *lisasidemed kasutamist nõuab konstruktsiooni 11.8. Millise kujuga on ühtlaselt painutatud ühtlase varda elastne joon? tööpõhimõte. 12.4
määramatu (ehk sidemed, millede lisavõrrandite arv (ühe-, kahe-, kolme- eemaldamisel süsteem muutuks staatikaga jne. kordselt staatikaga määramatu määratuks) süsteem) Staatikaga määramatu lahendus konstrueeritakse, kui: · lisasidemeid (liigsidemeid) kasutatakse konstruktsiooni (süsteemi) tugevuse tõstmiseks (fermid); · lisasidemed kasutamist nõuab konstruktsiooni tööpõhimõte. 12.1.2. Deformatsiooni sobivusvõrrandite koostamine Staatikaga määramatu konstruktsiooni (Joon.12.2) sobivusvõrrandite koostamiseks on kaks (sisult analoogset) võtet: · deformatsioonide võrdlemise võte; · tugede kõrvaldamise võte.
Liigsidemed põhjustavad tasakaaluvõrranditega mittemääravate sidemereaktsioonide tekke. Staatikaga määramatute konstruktsioonide lahendamisel on kasutusel kaks erinevat ideed, millel põhineb kaks lahendusmeetodit – jõumeetod ja siirdemeetod. Jõumeetod – võimaldab arvutada staatikaga määramatut konstruktsiooni. Jõumeetodi kasutamisel lihtsustatakse konstruktsiooni arvutusskeemi eemaldades liigsidemeid. Liigsidemete arvu nimetatakse staatikaga määramatuse astmeks. Saadud staatikaga määratavat arvutusskeemi nimetatakse põhiskeemiks. Põhiskeemi moodustamine – liigsidemete eemaldamine. Eemaldatud sideme mõju põhiskeemis asendame sidemereaktsiooniga, mis on esialgu tundmatu. Siirdemeetod Termo- ja koostepinged – temperatuuri muutumine tekitab staatikaga määramatus
annaabi.ee 
