"liigsalt" - 1 õppematerjal

Tuglase novell, popi ja huhuu

Varsti hakkas Huhuu räuskama. Ta kasutas isanda asju ja oli rõõmus ja õnnelik, nagu laps. Ta sõi kõike, mis ta kätte sai. Päev kulus mängides. Ta lõhkus ära seinakella, ninga hävitas ka palju muid asju. Ta oleks võinud olla isandalesarnane, kui ta oleks olnud hea või tark, kuid ta ei olnud seda. Õhtulväsinuna hakaks ta Popit kiusama. Popi vingus hirmust ja valust. Tema vastupanu oli ajsatu. Ka kirstualune oli talle liigsalt väike, kuid kuna muud pääsu ei olnud, rikkus ta seal oma tervise (jalad olid kõverad, karv kulus ära, nahk sai viga). Viirastus oli tema heal elu, mis oli eelnenud sellele, mis praegu oli. Unes nägi ta oma endist, head isandat. Ta sulatas mõlema isanda (Huhuu ja vana isanda) olemused ühte. Popi ootas teda samuti, nagu vana isandat. Popi igatses ka teda. Ka uus isand hoolitses näiliselt Popi eest. Ta tõi liha.