mets, liigniisketes kohtades ka niit ja soo. Eraldi taimekooslusena saab vaadelda ka rannikuid, luiteid, veekogusid. Eesti taimkattes on umbes 1500 liiki ja 550 liiki samblaid, 800 liiki samblikke ja 3000 liiki vetikaid. Taimkatte liigirikkust soodustavad mullastiku mitmekesisus, kliima üleminekuline iseloom, pikk rannajoon. Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused on puisniidud. Lisaks viljakale mullale soodustavad liigrikkust hõredalt kasvavad puud. Selle tulemusena kasvab puisniitudel nii metsa kui ka niidutaimi. Näiteks kaitsealusel Laelatu puisniidul on loendatud 465 erinevat taimeliiki. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistest. Laelatu puisniit on ühtlasi ka kõige mitmekesisema taimestikuga paik Euroopas.
Morfoloogiline definitsioon – grupp isendeid mis morfoloogiliselt, füsioloogiliselt ja biokeemiliselt eristub teistest gruppidest mõningate oluliste tunnuste poolest. 6. Kui palju on maailmas kirjeldatud liike? Umbes 1,9 mln (aastal 2009) 18000 uut liiki iga aasta kirjeldatud 7. Kuidas mõõdetakse liigilist mitmekesisust? Oodatav varieeruvus – sugupuu uuringud Vaadeldud varieeruvus – dna uuringud - Välja töötatud palju indekseid mis mõõdavad liigrikkust - Kasulikud vaid võrdlusteks - Lihtsaim indeks – Liigirikkus ehk liikide arv koosluses – Alfa - mitmekesisus. - Gamma mitmekesisus - Liigirikkus laiemates geograafilistes regioonides. Näit. Keenia 1000 metsalinnuliigiga on kõrgema gammamitmekesisusega kui UK oma 200 liigiga. - Beeta mitmekesisus – Varieeruvus teatud keskkonna või geograafilise gradiendi ulatuses
annaabi.ee 
