"liigniiskud" - 1 õppematerjal

Geoloogia konspekt

kajastub jõgede ja järvede vereziimis ning on mõjutanud ka põllumajanduse arengut. Kui soo pind on kumer, siis on ainsaks toiteallikaks sademed ja tolm. Kujunevad ombotroofsed ehk sademetoitelisd kõrgsood ehk rabad. Madalsoode ja rabade vaheaste on siirdesoo. Soode tekkemine: Järveine e limniline soostumine. Järv hakkab kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel; Maismaaline soostumine- vajalikuks eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi, liivsavi või aleuriiti; Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud Haanja kõrgustikult. Turvas tekib kõige pindmises aereeritavas osa, mis madalsoodes 3-10 ja rabades 40-60 cm paksune. Kivisöe kujunemine – enamik kivisöest kujunes urbast. Turba ja kivisöe vahelist üleminekuvormi nimetatakse ligniidiks. Ta on turbast tihedam ja temas on rohkem süsinikku, kuid onveel näha taimejäänuseid.