Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine
Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendatud jahu- ja saeveskite ning
metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Kahjuks toob aga iga
tööstus endaga kaasa ka reostuse ja nõnda on ka jõgede puhul. 19. sajandil hakati
jõgesid kasutama ka villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. 1928. aastal
töötas veejõul juba 328 ettevõtet, millest 86 tootis eletrienergiat. Maaviljeluse kiirel
laienemisel 19. sajandi teisel poolel hakati Eesti liigniisekid maid ulatuslikult
kuivendama, kuivenduskraavide vett jõgedesse ja ojadesse juhtima ning ka looduslike
vooluveekogude veepinda alandama. Praeguseks on maaparandustööde tulemusena
enamik väiksemaid jõgesid-ojasid süvendatud ja õgvendatud.
Kuni 20. sajandi keskpaigani kasutati Eesti jõgesid intensiivselt palgiparvetuseks.
Liiklusteena pole mõned suuremad jõed oma tähtsust siiani minetanud tänapäevalgi.
Järjest enam sooritatakse jõgedel paadimatku.
Eesti jõgede omadused
annaabi.ee 
