Eesti pinnamood
umbes 2/3 oma kõrgusest. Jääliustikud surusid maapinna jääajaeelse asendiga
võrreldes mitusada meetrit madalamaks. Jää sulamisega kaasnes tasakaalustav
maatõus, mis jätkub praegugi. Loode-Eesti tõuseb kuni 2-3mm aastas. Sellepärast
arvatavasti maismaa laieneb ja lahed kasvavad kinni, jõed pikenevad ning
laevateed jäävad madalaks. Maapinna tasandajad suurel moel on ka sood.
Varasemad neist kujunesid 8000 aastat tagasi. Väikesed ja laiad nõod, algselt
järvedega täidetud või liigniiksed alad on kasvanud soodeks, mis hõlmad üle 1/5
Eestima
Kõrgemad pinnavormid
Eesti kõrgustike jalamid Eestis asuvad harilikult 70-100 m kõrgusel.
Eristatakse kahte kõrgustike rühma: kuhje- ja kulutuskõrgustikud.
Kulutuskõrgustikud on üpris tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub
suuresti aluspõhjast. Eestis on sellisteks Pandivere, mille kõrgeim punkt on
Emumägi, 166 m ja Sakala, kõrgeim punkt Rutu mägi, 146 m. Mõlemal
annaabi.ee 
