Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Antud kontekstis võib maailmapuud nimetada nii
elu- kui ka surmapuuks. Maailmapuu mõistes ühinevad nii ettekujutused maalima ülesehitusest
ja hierarhiast kui ka elu, surma ja inimsaatuste mõiste ( 2006: 22-25).
Tuginedes eesti rahvapärimusele, oli oluline mitte niivõrd püha puu liik, vaid selle parameetrid:
suurus, kuju, lehestik (Viires 2000: 64). Niiviisi sümboliseerivad igihaljad puud nagu mänd,
kuusk, jugapuu ja elupuu surematust, viljapuud omakorda eluringi liigkestvust (Torp- Kõivupuu,
Hinged puhkavad puudes. Raamatu käsikiri töö autori valduses). Ilmapuu all mõeldi ainult
tamme, kaske, lehist, kadakat ja kuuske, mis olevat olnud Metsaema ja Metsaisa vahendajad ning
sidusid ilma ja taeva (Heintalu 2006a: 319). Eesti esivanemate õpetuste järgi oli puu elu ka
inimeste elu. Ilmapuu juured ja oksad ühendasid maad taevaga, tüvi sümboliseeris aga inimeste
igapäevaelu. Igas puuseemnes on potentsiaalselt peidetud võimas puu ehk uus elu. 34
annaabi.ee 
