Moesõnade liig- ja väärkasutamine
1.2. Sõnade liigkasutus
Liigkasutus on tihti ajendatud soovist uudse väljendiga tähelepanu tõmmata. Ekslikult arvatakse, et
võõrsõna kasutamine teeb teksti asjalikumaks ja omakeelne vaste on labane.
Eesti keeles on palju väljendeid, mis on laenatud naaberrahvastelt või kohandatud saksa jai
inglise keelest. Mõesõnade tekke ohuteguriks on esiäranis väljendid, mis on samakõlalised aga
keeleti tähenduselt erinevad. Liigkasutusel ununeb selliste sõnade algne tähendus. Järgmised näited
on pärit Helika Mäekivi artiklist (2004: 63-67).
Sõna praktiliselt - inglise keeles practically, saksa keeles praktisch. Eesti keeles tähendab
see otstarbekalt, vastandiks teoreetiliselt. Parem on kasutada sõnu tegelikult, peaagu. Lauset Mais
on hinnatõus praktiliselt muutumatu saab paremini öelda - Mais jäi hinnatõus enam-vähem samaks.