E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Ma usun ilma
selletagi, et te kardetav püssilaskja olete, aga paugutamiseks ei ole praegune silmapilk
hästi valitud. Põgenejate parem kaitsja on ettevaatus ja vaikus.. Kas võin loota, et teid
siitsamast paigast tervelt jälle leian?»
Agnes noogutas tummalt pead ja Gabriel sammus metsa serva poole.
«Härra Gabriel!» hüüdis Agnes talle järele.
Gabriel vaatas imestades tagasi. Agnes jooksis talle vastu, sasis iseäraliku tuhinaga ta käest
kinni ja ütles paluvalt: «Ärge olge liigjulge ja tulge tervelt tagasi!»
Gabriel vaatas roiule uurivalt silmi ja leidis
277
sealt kaastundmuse kõrvalt veel midagi muud, mis tema südant silmapilguks imelise
õnnetundega
täitis. Ta hääl värises veidi, kui ta naljatades ütles: «Ärge minu pärast kartke, preili
Agnes; ma olen kaval rebane, kes kergesti lõksu ei lähe. Mul on suurem mure, et teil siin
üksipäini metsas midagi äpardust võiks juhtuda. Ma palun veel kord: hoidke end hästi varjul
ja