Pärandkoosluste eksamiks
10000 -20000 hektarit. Olulisemad liigirikaste soostunud rohumaade taimekooslused on kahkja tarna madala mustjuure, lubika
pääsusilma, lubika hirsstarna, lubika jussheina, raudtarna, ääristarna, pruuni sepsika ning tulika luht-kastevarre kooslus.
Liigivaesed soostunud rohumaad
Mitmesugustel leetjatel, leetunud, glei- ja turvastunud muldadel asuvad rohumaad, mis on tekkinud soostunud metsade asemele või
palurohumaade soostumisel. Moodustavad üleminekuastme liigivaestele madalsoodele. Sagedamad taimekooslused on hirsstarna hariliku
tarna, kollase tarna, kastekaera jussheina, hallika tarna pika tarna, jussheina karusambla, tedremarana luhtkastevarre kooslused.
Praegusest levikust on andmed ebatäielikud: madalasaagikate ja vähese söödaväärtusega heina tõttu on need jäetud kasutusest ammu välja
ning enamasti asendunud soostunud võsastike ja metsadega.
Allikalised soostunud rohumaad ja allikasood