muutusteta. Vaja: savi olemasolu, laskuv veeliikumine, filtratsioon peal olema võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused. Toimub: mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel: üks kiht vaesub teine rikastub. Tekib: A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El horisont edasi pruun Bt. Leetumine- eluviaalne mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid eemaldataske mullast. Vaja: liigivaest taimkatet, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, laskuv veevool,agressiivsed org ained. Tekib: Ea- hele horisont ülemisse kihti. Alusmised kihid tihenevad ja tumenevad: Bh, Bs, Bhs. Gleistumine- liigniisketes tingimustes toimuv mtp, kus org aine hapendamiseks vajalik O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt. Väljendub sinaks-rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises mullas. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas-
Metsas 18. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? Vihmametsas, sest on niiskem. 19. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas? Eestis, sest vihmametsas on kiirel lagunemisel kõdu vähe. 20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Kui liik välja sureb, jääb liigirikkas süsteemis liike alles, kes võtavad nissi üle. Suuremat liikide hulka ei mõjuta ka mõni katastroof või haigus nii palju kui liigivaest süsteemi. 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Suhtlemine enamasti keemiliste ühendite kaudu. Info kutsuv/tõrjuv/nõudlust väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. Toimub nii maa peal kui maa all. 22. Millised taimeorganid suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed 23. Too näiteid, millist infot on vaja taimedel teistele isenditele edastada. Nt info võimalikust patogeenist 24. Kuidas toimub taimede maa-alune suhtlemine omavahel?
annaabi.ee 
