Gröönimaa
Eriti paistab nabamaal silma taimkatte kehvus ja kidurus.
Madalad puud ja põõsad kask, paju, pihlakas, lepp, kadakas kasvavad ainult saare
lõunaosas. Orgudes on kohati tiheda rohustuga niite. Lühikesel valgusrikkal suvel puhkevad
need polaarsed niidud üle öö õitsema, pakkudes värviküllast lillelist pilti. Igavese jää ning
lume väljad on loomulikult täiesti taimkatteta.
Taimkatte puudulikkuse ning ka teised elutegevuseks vajalikud halvad tingimused põhjustab
ka liigivaeset loomastikku. (Tammekann et al, 1930) Gröönimaa loomastiku peamised
esindajad on põhjapõder ja jääkaru. Levinud on ka muskusveised, polaarrebased,
polaarjänesed ja lemmingud. (Aader et al, 1970). Põhjapõder on suurte sarvede ja suhteliselt
lühikeste jalgadega loom. Tema üks kohastumusi eluks Gröönimaal on suured kühvlitena
kõverdunud sõrad, millega ta kraabib samblikelt lund. Jääkaru puhul on tegemist Maailma
suurima kiskjalisega
annaabi.ee 
