muutusid sestpeale palju tähtsamaks. · 1804 lõi ta oma 3. sümfoonia (Es-duur, op. 55, ,,Kangelassümfoonia"), milles nähakse tema küpse orkestristiili ja samuti kogu 19. sajandi sümfonismi algust. Teine osa on leinamarss, mis esimest korda toob ühte teosesse ehedalt väljendatud traagika. Beethoven oli isepäine geenius, kes eriti elu lõpul ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. Samal viisil ei sobi ta ka ajaloolaste loodu lahtritesse ja liigitustesse. Ta tõuseb neist kõrgemale ja loob oma ajastu - 19. sajandi esimest veerandit pole liiast nimetada Beethoveni ajastuks.
Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja. Beethoven oli isepäine geenius, kes eriti elu lõpul ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. Samal viisil ei sobi ta ka muusikaloolaste loodud lahtrisse ja liigitustesse. Ta tõuseb neist kõrgemale ja loob oma 19. sajandi esimest veerandit pole liiast nimetada Beethoveni ajastuks. Lisa Ludwig van Beethoven www.volny.cz/tokarova/ images/beet_1.jpg events.clowningaround.com/ images/Lookalike%20... Kasutatud allikad N. Kolossova "Tere, muusika!", Tallinn 1975, lk 55-62 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikalugu I", Avita 1998, lk 329-360 http://www.plo.ee/works/beethoven.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/muusika_areng.htm
annaabi.ee 
