Ahvi ja inimese erinevused
DNA järjestus olema üle veerandi identne.
Sellest hoolimata aga ei näita erinevate organismide DNA järjestuse sarnasus, et nad ka tegelikult
füsioloogiliselt või evolutsiooniliselt sama sarnased oleksid.
Teisisõnu, inimesel ja porgandil on geneetiliselt palju rohkem sarnast kui füüsiliselt. Inimest ja porgandit
kõrvutades ülehinnatakse DNA võrdlusega kõvasti liikide tegelikke suhteid. Geneetiline võrdlus lihtsalt ei
võimalda «sisevaadet» või liigisuhete täpset peegeldamist.
Ühesõnaga, see nii-öelda «looduse seadus» inimese ja ahvi uskumatu (geneetiline) sarnasus on tegelikult
kultuuriliselt konstrueeritud fakt. See pole ebatäpne või vale, kuid geneetilise sarnasuse tähendus pole
kaugeltki nii iseenesestmõistetav, kui pealiskaudsel vaatlusel tundub.
Simpansi genoom on inimese omast siiski erinevam kui see üks protsent, mida siiani arvati. Suurem erinevus
tuleb meessugu määrava Y-kromosoomi üllatavast muutlikkusest