Puistu ehk puisniit
vaevaga kultuurheinamaadelt.
Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel
puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta märksa rohkem kui üheski
meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki
ruutmeetri kohta.
Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse
pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse
puiskarjamaadeks.
Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud
puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud
puiskarjamaade või -niitudena.
Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada
ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste