Eristatakse abiootilisi ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on kosmiline kiirgus, klimaatilised (õhutemperatuur, -niiskus ja -liikumine, sademed), edaafilised ehk mullastikulised (mulla omadused),orograafilised (pinnamoe laad) ja hüdroloogilised (vee omadused). Biootilised tegurid on organismide elutegevusest põhjustatud protsessid ja mõjud ning avalduvad liigisiseste ja liikidevaheliste suhetena (koaktsioonidena). Liigisisestest suhetest on olulisimad liigisisene konkurents, selgroogseil ka hierarhia (karjalise eluviisi puhul) ja territoriaalsus (nt pesitsemise puhul). Liikidevahelised suhted võivad olla kasulikud mõlemale osalisele (sümbioos) või ainult ühele (näiteks kiskja ja saaklooma suhted, parasitism, kommensalism). Inimtegevuse mõju käsitletakse ka omaette – antropogeensete teguritena. Taimede keskkonnategurid ehk kasvukohategurid jaotatakse füsioloogiliselt otsetoimivaiks
huvid rühma kui terviku huvides, jäävad olelusvõitluses püsima , seega ei toimi looduslik valik mitte üksnes isendeile, vaid eelkõige loomarühmadele (sh liikidele). Wynne-Edwards tõi mitmeid näiteid meetoditest, mida isendid rakendavat, et rühma huvid oleksid kaitstud: Näiteks piirates vabatahtlikult oma sigimist, hoidvat isendid oma rühma/populatsiooni suurust sellisel tasemel, mis vastab keskkonnas saada olevale toiduhulgale; hoiduvad liigisisestest konfliktidest (mis seaks muidu ohtu rühma või liigi püsimajäämise); jagavad üksteisega toitu; seltsingutesse koondumine võimaldavat isendeil hinnata kogupopulatsiooni suurust; ühiselulised putukad loobuvat täielikult sigimisest oma rühma heaks jne. Peale Wynne-Edwardsi raamatu ilmumist sattus aga rühmavaliku teooria tolleaegsete juhtivate evolutsionistide (G. Williams, D. Lack jt) kriitika alla, kes näitasid veenvalt, et Wynne-Edwardsi teooria ei pea paika. Kriitikute
annaabi.ee 
