Eesti taimkate, taimestik, taimkatte eksam
Peamised kask, mänd ja lepad.
Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine
I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud
Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit
Kohanesid pisinärilised
Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal
700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved
Külmad ja lumerohkem talved
19. Saj keskpaigas muutus kliima jälle pehmemaks
Elustiku mimekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavat liigirikuuse tõusu
perioodi:
1. Arktilisel kliimaperioodil- maismaa koloniseerminine
2. Atlnatikumi algus- kliima soojemaks ja niiskemaks
3. Subboreaali keskosa- karjakastvatus ja põllundus
Muutused viimastel sajanditel
Metsasuse mutus: Esimese maailmsõja eel - 19%, 1961.a. – 45%, 2010 – 51%
Niitude vähenemine: 2% 1954.a. niitude pindalast säilinud
Loopealsete kadu: Palju vähenenud
Liigid kaotavad kui elupaigad kaovad nt Pääsusilm, Mõru vahulill, Madal mustjuur ja teised...