Gooti groteskid ja veesülitid
küüniatavaid hübriidelukaid ning silmi pungitavaid, irvitavaid või
hoopiski hirmunult vastu seina surutud inimlojuseid.
Motiivistikust leidis ka eksootilisi loomi, kellega skulptoritel oli
eluskokkupuude vähetõenäoline. Loomade nagu ahvide ja lõvide
kujutamisel lähtuti tõenäoliselt tolleaegsetest zooloogiaraamatutest
ning kuna ka püüdlikumad ja oskuslikumad joonistused olid
realismist ilmselt üsna kaugel, võis skulptuuri tulemuseks olla üks
kummalis-hübriidne segu erineva liigikuuluvusega jäsemetest ja
pea(de)st: skulptor võis mõnikord arvata end jäljendamas ehtsat
looma.
Allika sõnul leiab see väide isegi kinnitust: piirkonniti on
jälgitavad sarnasused seal piirkonnas välja antud loomaõpikute
ning groteskskulptuuride vahel. Tuleb mainida, et gooti zooloogiaraamatutes olid eluviisikirjeldused ka
draakonitest ning greifidest, kelle olemasolus tol ajal ei kaheldudki (küllap leiti juba tol ajal maapõuest
dinosaurusefossiile)