mõningatele partenogeneetilistele organismidele. Bioloogid ei tea sageli, kas kaks morfoloogiliselt sarnast organismide gruppi on võimelised ristuma. Ringliikide puhul ristuvad lähedaste populatsioonide liikmed edukamalt kui kaugemate populatsioonide omad. Mõnel juhul võib olla füüsiliselt võimatu sama liigi loomadel paarituda. Siinkohal on tegemist aga inimese sekkumisega morfoloogilistesse muutustesse ja seetõttu on see bioloogilisest liigikontseptsioonist välja arvatud. Horisontaalne geeniülekanne teeb liigi defineerimise veelgi keerukamaks. Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: Kirjeldatud eukarüootide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas: · 3067 pruunvetikat, · 321 212 taime, sealhulgas: · 10 134 puna- ja rohevetikat, · 16 236 sammalt, · 12 000 sõnajalgtaime ja osja, · 1021 paljasseemnetaime, · 281 821 katteseemnetaime; · 31 496 seent; · 17 000 samblikku;
1.1.3.3. Liikide tekkimise ja olemuse kohta tuleks õppijal lugeda Henni Kallaku raamatuid Adaptatsiogenees ja liigiteke (Tartu, 1986; eriti lk. 47- 86) ja Bioevolutsioon (Tallinn, 1990; eriti lk. 66-78). 1.1.4. Küsimusele "mis on liik?" püütakse vastust anda liigikontsept- sioonide, liigi defineeringute ja liigi praktilise standardi esitamise kaudu. Suuremas osas teoreetilisestki kirjandusest on need kolm mõistet sageli segi aetud; kõneldes liigikontseptsioonist mingis perekonnas pee- takse silmas hoopis praktilist standardit. 1.1.4.1. Liigikontseptsioon on teoreetiline lähtekoht, mille alusel liike üldse (põhimõtteliselt) eristada saab. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, kuid eristada saab nelja põhilist: 1.1.4.1.1. Nominalistlik kontseptsioon lähtub seisukohast, et liike polegi reaalselt olemas, et need eksisteerivad ainult inimese jaoks, ini- mese mõttetegevuse viljana. Olevat ainult isendid või nende rühmad, mille
annaabi.ee 
