Biosüstemaatika teooria ja meetodid
ning lisaks sellised mikroliigid, mis - kuigi harva - käituvad tavaliste,
seksuaalsete liikidena. Selliseid komplekse erineb taimeperekondades või-
lill (Taraxacum), hunditubakas (Hieracium) jt.
1.1.3.3. Liikide tekkimise ja olemuse kohta tuleks õppijal lugeda Henni
Kallaku raamatuid Adaptatsiogenees ja liigiteke (Tartu, 1986; eriti lk. 47-
86) ja Bioevolutsioon (Tallinn, 1990; eriti lk. 66-78).
1.1.4. Küsimusele "mis on liik?" püütakse vastust anda liigikontsept-
sioonide, liigi defineeringute ja liigi praktilise standardi esitamise
kaudu. Suuremas osas teoreetilisestki kirjandusest on need kolm mõistet
sageli segi aetud; kõneldes liigikontseptsioonist mingis perekonnas pee-
takse silmas hoopis praktilist standardit.
1.1.4.1. Liigikontseptsioon on teoreetiline lähtekoht, mille alusel
liike üldse (põhimõtteliselt) eristada saab. Erinevate kontseptsioonide
piirid pole alati selged, kuid eristada saab nelja põhilist:
1.1.4.1.1
annaabi.ee 
