Viigerhüljes
Hülged ujusid
jää alt välja, mõned võrkudesse, mõned mitte. Kuna kirjeldatud püügiviis
nõudis mere poolt rannale lähenemist, saadi seda edukalt harrastada vaid
väiksematel saartel. Teated võrgupüügist hüljestele pärinevadki peamiselt
Kihnust, vähem ka Ruhnust ja Vormsilt.
HÜLJESTE UURIMINE
8
Hüljeste uurimine sai 1991. aastal asutatud Eestimaa Looduse Fondi üheks
olulisemaks liigikaitseprojektiks, mille tulemused on lisanud oluliselt
teadmistele Läänemere hüljeste tänapäevasest olukorrast. Tööde skaala on
aastate jooksul olnud väga lai, ulatudes lihtsamatest loendustest-vaatlustest
kallite kõrgtehnoloogiliste uuringuteni. Ettevõtmiste tulemusena on saadud
kaasaegne ja usaldusväärne ülevaade Eesti rannikuvete, ja selle kaudu ka
kogu Läänemere, hülgekarjade suurusest. Selgunud on
annaabi.ee 
