8 Joonis 3. Niit Kokkuvõte Mustlaik- apollo kuulub Eesti punasesse raamatusse ja on II kategooria kaitsealune liik. Paljudes riikides on ta väljasurnud. Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite jõe kallastel. Seetõttu on ka oluline, et Eesti säiliks võimalikult palju niite, neid vajalikult hooldades. Kui inimene pöörab piisavalt tähelepanu liigikaitsele, siis on võimalik, et ka mustlaik- apollode arv Eestis suureneb. 9 Kasutatud kirjandus Ader, A. ja Tartes, u. (2010). Eesti looduskaitse. Tallinn, Keskkonnaamet. Boronina, V. ja Kabucis, L. (2011). Saagem tuttavaks niidud. Lätimaa Looduse Fond Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö Sterry, P. ja Mackay, A. (2005)
defineeritud? Bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad (seal on suur liikide arv, erilised kooslused, esinemine ainult teatud piiratud aladel, gigantsus roomajatel ja lindudel, kääbusjad imetajad, lennuvõimetus ). Maismaal - Brasiilia, Hiina, India; Suured saared - Uus- meremaa, Austraalia; Ookeanide saared – Havai. 23.Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Inimese arvukus, tihe asustus, teadmatus, hoolimatus avaldavad mõju liigikaitsele. Nt: Teede- ja liiklustihedus, metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, vee ja õhu reostamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. ,30 24.Populatsioonide väljasuremiskeeris on populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu igas järgmises põlvkonnas kuni populatsiooni täieliku väljasuremiseni. 25.Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud
annaabi.ee 
