Must toonekurg referaat
(5) Kui vähegi
võimalik, siis asub meie toonela saadik elama looduslikus seisus põlismetsa, kus
kasvab suurte tugevate okstega puid pesa tarvis ning kuuski, mis varjaksid pesa
nii päikese, tuule kui ka võõra pilgu eest. Erinevalt paljudest kullilistest ja teistest
liikidest ehitab must-toonekurg pesa puistu servast kaugele. Seega võib talle
saada suureks probleemiks metsade killustatus (6) Pesapuuks on Eestis kõige
sagedamini mänd, haab, tamm ja kask. Võrreldes pesapuude liigijaotust
pesitsuspuistute kooseisu ja Eesti metsade keskmise koosseisuga võib märgata, et
musttoonekurg eelistab pesitseda tammedel ja haabadel ning väldib pesitsemist
kuusel ja sanglepal. Pesa läbimõõt on umbes 1 m, kuid aastatega võib nii selle
diameeter kui ka kõrgus kasvada. Pesa vooderdatakse varakevadel samblaga ja
ääristatakse peamiselt raagus lehtpuu okstega.
(10)
Suguküpsuse saavutavad must-toonekured kolmeaastaselt