Filosoofia
ja olemise vahekorrast."
Inglise filosoof Karl Popper:
,,Pole olemas sellist asja nagu filosoofia olemus, mida oleks võimalik eristada ja määratleda.
Sõna filosoofia määratlemine saab olla ainult konventsionaalne ehk kokkuleppeline.
Seega ei saa filosoofiale anda tavalist definitsiooni, nagu üksikteaduste puhul (nt. nagu bioloogia
on teadus elusloodusest; teoloogia on teadus Jumalast ja jumalikest asjust), sest pole viidata ei
kõrgemale sugumõistele (genus proximus) ega ka liigierisusele (differentia specifica), siis
piirdutakse selle määratlemisel tavaliselt kas nominaaldefinitsiooniga (kr. phileô - "armastama",
sophia - "tarkus", kokku - "tarkusearmastus") või geneetilise definitsiooniga (mingi filosoofia
tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges
filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia