Itaalia
alaneb suviti järsult.
Vetevõrk
Olenemata Itaalia suhteliselt mägisest maastikust on seal arvukalt jõgesid. Pikim jõgi
on Po, mille pikkuseks on mõõdetud 670 km. Veel on seal jõed Tiber 404 km, Adda,
Oglio, Adige, Reno, Tevere ning Piave. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige
on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-
Itaalia jõgede veetase alaneb suviti järsult. Itaalia suurimad järved asuvad Alpide
lõunanõlvu liigestavates sügavates orgudes. Järvedeks on Garda, Como ja Lago
Maggiore järv.
Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad.
4
Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. Viljakate
lammimuldadega Lombardia madalikul, lähistroopiliste punamuldadega
rannikumadalikel ja mägede madalamail nõlvul on põllud ja istandikud. See moodustab
50% Itaalia pindalast
annaabi.ee 
