o. sama palju kui võidetakse teepikkuses ja kiiruses, kaotatakse jõus nind vastupidavuses Biokinemaatilised paarid · Biokinemaatiline paar on kahe kehaosa ühendus liigese abil · Eristatakse kolme liiki biokinemaatilisi paare: - translatsioonipaarid võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased (alalõualuu) - rotatsioonipaarid võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem - kruvipaarid võimaldavad kruviliikumist ühe liigesetelje suhtes (põlveliiges) Biokinemaatilise paari vabadusastmed · ruumis vabalt asetseval kehal on 6 liikumisvõimalust (vabadusastet): 3 võimalust kulgliikumiseks mööda ristiasetsevaid tasapindu (frontaal-, sagitaal- ja horisontaaltasapinda) ja 3 võimalust pöörlemiseks ümber telgede (frontaal-, sagitaal- ja pikitelje) 4
Luukangide liigid: Esimest liiki kang tasakaalukang, teistliiki kang jõukang, kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised paarid: On kahe kehaosa ühendus liigese abil. Eristatakse kolme liiki: transaltsioonipaarid (võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased n: alalõualuu) rotatsioonipaarid ( võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem) kruvipaarid ( võimaldavad kruviliikumist üheliigesetelje suhtes n: põlveliiges) 4. Biomehaanilse analüüsi liigid: Eristatakse kahte liiki kvalitatiivne biomehaanilina analüüs ( uurimismeetodina kasutatakse vaatlust) ja kvantitatiivne biomehaaniline analüüs (kasutatakse eksperimentaalseid uurimismeetodeid). 5. Liikumise ruumilis-ajalised karakteristikud: 6
määramine kaldpinnal sooritatava lihastöö tingimustes. Coaktivistsioon ja lihase koordinatsioon ja motoorsete ühikute mobiliseerimine töösse. M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz Kiired motoorsed ühikud: 50-60 Hz Ületreeningu korral ei teki lihases täielikku lõõgastust on järel kontraktsioonid. GONIOMEETRIA: Määratakse kehaosade pöördenurga muutuste dünaamikat liigesetelgede suhtes. Inimesel on võimalik liikumine kolme telje ümber ja meetodi rakendamine toimub telje kaupa: painutus-sirutus, pöörlemine, eemaldamine-lähendamine. Goniomeetri telg fikseeritakse kinnitusmansettide abil liigese telje kohale: fikseeritakse nii alg- kui ka lõppasend. Passiivse (kellegi teise survel tehtud liigutus) suurem aktiivsest alati. Liikuvuse määramiseks on vaja koolitatud inimest, kuna surve peab olema konstantne. Kasutatakse ka liigeste nurkade
Lihaste tööd (funktsioone) kirjeldatakse kui toimet liigestele (ja muudele luudevahelistele ühenditele) s.t. lihas võib painutada või sirutada, eemaldada või lähendada, proneerida või supineerida liigeses, millest ta möödub. NB! Lihas saab liigeses teostada vaid neid liikumisi, mis on antud liigeses võimalikud ja ainult ühele poole (st. näiteks kas ainult painutada või ainult sirutada!). Lihase toime määrab tema lõppkõõluse suund ja asend liigesetelgede suhtes - näiteks kui üks lihas möödub liigese frontaalteljest eestpoolt, siis ta painutab selles liigeses ettepoole, kui aga teise lihase lõppkõõlus teeb väikese kaare ja möödub samast teljest tagantpoolt, siis see lihas painutab tahapoole, kuigi nende kõhud võivad olla täiesti kõrvuti. Igat liigutust teostab tavaliselt terve grupp lihaseid, kusjuure erinevatel lihastel on antud liigutuse tegemisel erinevad ülesanded: