INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
sutuurid koljuluude vahel.
Kõhrliidused on liidused, mille puhul luud on ühenduses kõhrkoe varal. Kõhrliiduste
varal seonduvad näiteks lülisamba lülid.
Sünoviaalliidused e. liigesed on niisugused liidused, millede puhul liigestuvate
skeletiosade vahele jääb kitsas pilujas ruum. Liigestuvate luude liikuvus on seetõttu
tavaliselt suur.
Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks
tavaliselt kumer ja teine nõgus. Esimest nimetatakse liigesepeaks, teist liigeseauguks.
Liigesepinnad on kaetud õhukese liigesekõhrega. Liigesekõhr tasandab liigesepindade
konarusi ning oma elastsuse tõttu leevendab tõukeid ja põrutusi. Liigeseõõs on pilujas
ruum liigesepindade vahel ja on täidetud veniv-kleepuva sünooviaga (liigesevedelik), mis
määrib liigesekõhri. Liigesekihn on tihke sidekoest ümbris, mis suleb liigeseõõne
hermeetiliselt ning toodab sünooviat.
Liikumise ulatuselt jagunevad liigesed ühe-, kahe- ja kolmeteljelisteks.
annaabi.ee 
