Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Pehmete kudede vigastused võivad peale naha puudutada ka kõiki sügavamal asetsevaid
moodustisi (nahaalune kude, fastsiad, lihased, kõõlused, veresooned, närvid, sidemed, liigesed),
välja arvatud luud. Sügavamate kudede vigastused tekivad otsese nüri jõu mõjul (kokkupõrge,
löök, muljumine) või kaudselt ülekoormuse tõttu (nt lihase-, kõõluserebendid) või ebahariliku
passiivse liikumise tõttu üle anatoomiliste struktuuride etteantud piiride (nt sidemete rebendid,
liigesekapslirebendid, liigesenihestus). Kui raskekujulised need on, sõltub sellest, milliseid
struktuure vigastus puudutas. Paranemise väljavaated sõltuvad vigastuse õigeaegsest
äratundmisest ja selle asjakohasest ravist.
Akuutne oht elule ilma ajalise vaheta esineb suurte veresoonte lahtiste vigastuste korral
verekaotuse tõttu, seepärast on selliste verejooksude peatamine esmase tähtsusega kõigi muude
meetmete ees.