"liigesatud" - 1 õppematerjal

Lapimaa

). Kuurutus tegevused kestsid kambriumist devonini. Skandinaavia kõrgeim tipp, Kebnekaise 2117 m (Norra), jääb Lapimaale. Ida-Lapimaal kõrgeim tipp on Koola poolsaare lähistel Hibiinide mäestikus olev Judõtsvomtsorri mägi 1200m-ga. Lapimaa on justkui hoburaua kujuliselt ümbritsetud läänest, põhjast ja idast mägedega. Kesk-Lapimaa on madalam ja setetega kaetum ala. (Suur Maailma Atlas) Lääne- ja Põhja-Lapimaa ranniku äär on tugevalt liigesatud fjordidega saarekesteks, poolsaarteks ja neemedeks. Ida-Lapimaa ranniku hõlmab enamuses enda alla Koola poolsaar, mis on ühtlasema, liigastamata rännikuäärega. Koola poolsaarest lõuna poole jääv raniku ala on aga jälle rohkem liigestatud, kuid tagasihoidlikumalt kui Lääne rannik. Kogu reljeef on tugevalt kulutatud jääliustike poolt, kunagised teravad mäetipud on tänaseks malalaks lihvitud. Jää poolt on tekitatud ka fjordrannik ning rohked järved sisemaal. (Suur Maailma Atlas)