Kilpnäärme referaat
Tihti kaasneb nendega ka kilpnäärme
suurenemine, mida nimetatakse tekkepõhjustest olenemata struumaks. [2]
Kilpnäärme liigtalituseks ehk hüpertüreoosiks nimetatakse olukorda, kui kilpnäärme
hormoone eritatakse liiga palju. Selle tagajärjel intensiivistub toitainete lõhustumine ning
hapnikukasutus tõuseb. Tulemuseks on intensiivistunud hingamine ja kiirenenud südame
löögisagedus. Liigtalitus pole üldjuhul tekitatud türeotropiini liigeritusest, pigem on
türeotropiini sellisel juhul tagasimõju tõttu vähe. [2]
Kilpnäärme vaegtalitus ehks hüpotüreoos võib olla tingitud näiteks joodi vähesusest.
Raskekujulisele hüpotüreoosile on iseloomulik patsiendi üldine aeglus - südame löögisagedus
on aeglustunud ning temperatuur alaneb. Kilpnäärmehormoonide vaegus varases lapseeas
põhjustab raske kehalise ja vaimse arengu pidurdumise kretinismi [4]. Türeotropiinieritus