Eesti kirjakeele sõnavara eksam
või tesaurus (hiidsõnastik, mis taotleb keele sõnavara ammendavat esitust), pigem on see kui struktureeritud
ja liigendatud ruum, nagu ehitis või struktuur. Sõna ei esine kõneleja või kuulaja teadvuses nii eraldiseisvana,
nagu võiksime järeldada tema häälikulise iseseisvuse põhjal. Sõna ümber ja kohal on palju teisi sõnu, mis on
sellega tähenduslikult lähemas või kaugemas seoses. Need on sõna ,,tähendussugulased", mis moodustavad
koos sõnaga liigenduva terviku, struktuuri, mida nimetatakse sõnaväljaks. Sõna on seega struktuuri kui
terviku osa ning sõnavara tervikuna jaguneb üksiksõnadeks. Väljad on Trieri mõistes üksiksõnade ja sõnavara
kui terviku vahel paiknevad keelelised olemid. Trieri sõnaväljad on ühtlasi mõisteväljad, mis peegeldavad
keeles väljakujunenud maailmapilti. Oluline omadus on sõnavälja struktureeritus, st sõnaväljad võimaldavad
sõnavara struktureerida