Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
aga populaarsemaks toretsev neobarokk, mille esinduslikud näited on Puurmani (Joonis 6),
Uderna ja Malla mõis.
Muuga kuulus Carl Timoleon Neffile, Peterburi Kunstiakadeemia liikmele, ühele
menukamale tolle aja baltisaksa kunstnikule, kes mõtles mõisa omandades ka oma antiik- ja
itaalia renessansimeistrite koopiate paigutamisele. Selleks sobiski hästi Muuga itaaliapärane
palazzo. Mõisahoone asub jällegi soliidselt keset parki ja pearõhk on asetatud
horistontaalsetele liigendustele ning fassaadi keskmes asub kogukas risaliit, mida ilmestavad
kolm suurt kaart. Kaari toetavad antiikaja arhitektuurile iseloomulikud karüatiidid. Muuga
peahoonega sobivad kokku ka kaks pargirajatist väravahoone, mis meenutab antiikset
triumfikaart, ning kellatorn, mis sarnaneb itaaliapärasele kampaniilile.
Inju mõisahoone on Muugast hilisem, kuid samuti väga soliidne palatsolik kollakast paekivist
hoone. Pearõhk langeb taaskord esifassaadile, mille keskel kolme kaarega arkaad.