Põllumajandus masinad
keskmisi (1,5 kg) ja kergeid (1 kg) siksakäkkeid. Rask- ja keskäkete pulgad on ruutja,
rombja või ovaalse ristlõikega. Kui pulga asemele on kinnitatud väike hanijalgkäpp, siis
nimetatakse seda käppäkkeks. Kergäkke pulgad on ümara ristlõikega, seda nimetatakse
seemendus- ehk külviäkkeks ning kasutatakse reaskülviku järele haagituna.
Võrkäke on kujundatud silmustatud pulgalülidest, mistõttu moodustub maapinna konarusi
hästi kopeeriv lüliline liigendraam. Seepärast on võrkäke sobiv hooldusäkkeks.
Tööprotsessis toimub pulgalülide pidev omavaheline liikumine, mille kutsuvad esile
põllupinna konarused. Sellest tulenevalt võime võrkäket vaadelda ka vabaaktiivmasinana
(poolaktiiväkkena).
Lüliäke koosneb harkjatest lülidest, mis on üksteisega liigendiliselt seotud. Seepärast
nimetatakse seda ka liigendäkkeks. Harkjas lüli on ühtlasi tööseadis, mille tööosaks on lüli