Norra
Rannikualadel ja
mägedes on tuuled tihti väga tugevad.
Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on väga pikk ning seda liigestavad
fjordid ning tuhanded saared ja saarestikud. Maa põhjapoolne piirkond asub
põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge
Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa
sügavaim järv.
Maastik on ääretult vahelduv. Edelapoolsed tasandikud ja lainjad künkad
loovutavad koha ümaratele mägedele, mida liigendavatest jõgedest ja
järvedest püütakse mägihõrnast, lõhet ja forelli. Põhjapõdrad asutavad
kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas
muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik.
Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib
näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks
pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika ,
annaabi.ee 
