austraalias, tsiilis ja lõuna aafrikas. Kõik võsametsad kasvavad niisuguses prk-s, kus sademeid on vähem kui parasvöötme prk.-s. Domineerivad põuakindlad liigid. 6. kõrb, msi haldab maismaa piirkonnast 23%. Laiuvad veevaestes prk-s, kus aastane sademe hulk ei ületa 25 cm ning aurustumise hulk ületab sademe hulga. Suur temp skaala, kuum Sahara kuni külmakõrbed. Külmakõrbetes päeval päike sulatab õhukese kihi ja öösel jälle sulatab, maa koguaeg liigeb seetõttu. Inimtegevus on kaasa aidanud kõrbete levikule. 7. troopilised vihmametsad on äärmiselt liigirikkad. Nemad ei kannata vedela vee puuduse all. Aastane kesk sademe hulk on 200 cm. Isegi kõige kuivematel perioodidel sajab seal, kasvõi ainult öösel. Asub põhja ja lõuna pöörijoone vahel. 8. merevee bioom. Ookeanid katavad 71% maakera pinnast. Sügavus 11 km. Ookeanides toimub intensiivne veemasside liikumine. 9. magevete bioom, kuh kõik jõed, järved, tiigid.
Kõik võsametsad kasvavad niisuguses prk-s, kus sademeid on vähem kui parasvöötme prk.-s. Domineerivad põuakindlad liigid. kõrb, mis haldab maismaa piirkonnast 23%. Laiuvad veevaestes prk-s, kus aastane sademe hulk ei ületa 25 cm ning aurustumise hulk ületab sademe hulga. Suur temp skaala, kuum Sahara kuni külmakõrbed. Külmakõrbetes päeval päike sulatab õhukese kihi ja öösel jälle sulatab, maa koguaeg liigeb seetõttu. Inimtegevus on kaasa aidanud kõrbete levikule. troopilised vihmametsad on äärmiselt liigirikkad. Nemad ei kannata vedela vee puuduse all. Aastane kesk sademe hulk on 200 cm. Isegi kõige kuivematel perioodidel sajab seal, kasvõi ainult öösel. Asub põhja ja lõuna pöörijoone vahel. merevee bioom. Ookeanid katavad 71% maakera pinnast. Sügavus 11 km. Ookeanides toimub intensiivne veemasside liikumine. . magevete bioom, kuh kõik jõed, järved, tiigid