KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
mehhanismi järgi nim. Kompleksühenditeks.
Tsentraalaatomit, mis seob kindla arvu ioone või molekule nim. Kompleksi moodustajateks. Teme ümber paigutunud
osakesi liiganditeks. Kõige levinumad kompleksi moodustajad on d ja f elemendid. Suhteliselt nõrgad kompleksi
moodustajad on tüüpilised metallid. Liisanditel peab olema vaba elektronpaar või vaba orbitaal. Liigandid: H2O, NH3,
CO jt. Iga kompleksi moodustaja seob teatud arvu liigandeid, mis vastab kordinatsiooni arvule ja kordinatsiooniarv
on vahemikus 2-10ni, enam levinud on 4 või 6. liigandid moodustavad kordinatsiooni sfääri. Liiganditega koos
moodustab kompleksi moodustaja sisesfääri, mis kirjutatakse nurksulgudesse. Kui sisesfäär kannab +laengut on ta
kompleks KATIOON, kui + laengut, siis ANIOON. Ta võib olla ka neutraalne. Kompleksioonide laengu neutraliseerivad
vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad välisfääri.
NT:
annaabi.ee 
