Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011
hakkas arvestama nüüd Euroopa siseturu kaubanduseks. Seetõttu, mai kuus toimus selline
suur langus, kuid loogika järgi seoses selliste poliitiliste muutustega peaks see ikka
kasvama.
Samuti võiks see olla seotud sellega, et Eesti elanikud kartsid suurt inflatsiooni EL astudes,
ning soetasid varudeks kõikvõimalikuid esmatarbekaupu. Näiteks, oli tol aastal üleliigse
suhkruvarude eest Euroopa Komisjoni poolt määratud suhkrutrahv summas liigakudu 712
miljonit krooni, mida Eesti pidi maksma 2009. aastaks.
Peale seda Eesti väliskaubandus kasvas sujuvalt. Eesti impordi mahu tipp tuli aastale 2007,
kuid peale Pronksööd impordi ja transiidi seisukord läks halvemaks. Ekspordi kasv sel ajal
ikkagi kasvas, ning hakkas langema just, kui algas finantskriis ja selle järgi ka
majanduskriis. Vastavalt graafikule (Graafik 2.) on arusaadav kogu väliskaubanduse
näitajate progress.
Graafik 2. Eesti väliskaubanduse mahtude näitajad.