Tõde ja Õigus II Terve tekst
mööda -- ikka kodu poole, sest seal on siis heinad või õled nurgas maas ja toad nii tulvil täis
magusaid toidulõhnu, et nende ots ulatub kaugele õuegi. Tänagi Indrek tundis endas unesuikel
midagi üsna kodust ja omast, aga juba järgmisel silmapilgul paukus kell tal otse kõrva ääres ja
nõnda valusasti, et kadus igasugune magus suige. Ta kargas istukile: tahmane laelamp põles ja
lätlane, kes tal eile oli aidanud kasti kanda, seisis kellaga otse tema voodi ees. Peale Indreku ei
liigahtanud ükski. Aga kui Kopfschneider helistamist ei jätnud, karjuti talle mitmelt poolt:
,,Aitab juba! Käi kuradile! Tola! Katsu, et minema saad!"
Mõnedele valmistas helistamine nalja. Need hüüdsid:
,,Tule ligemale! Ei kuule hästi! Homme tule kahega! Võiksid läbi öö kõlistada, saaks mõnus
magamine!"
Kui lätlane nägi, et eestlased ja venelased -- teised rahvused polnud Siberis esindatud --
hakkasid end liigutama, võttis ta kellakõra pihku ja kobis läbi luugi alla