Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg
See oli selle tõttu, et
riigi osa majanduses oli palju suurem: lepingud relvade müügiks sõlmis riik, mitte eraettevõtjad.
Lisaks sai Prantsusmaa reparatsioone, mis kõik ei läinud võla katteks: osa jäi Prantsusmaale, mis
investeeriti ettevõtetesse, kus oli nii riigi osalus. Majanduskriisis kannatasid kõige rohkem
luksuskaubad ja veinitööstus. Relvatööstus ei kannatanud.
Ka Prantusmaal tekkis kriisi ajal demokraatiavastased grupeeringud. Neid nimetatakse
antiparlamentaarseteks liigadeks. Tekke põhjus oli ühelt poolt majanduskriisid, teiselt poolt
valitsuskriisid, mis tekitasid pettumuse demokraatias. Nõuti karmikäelist poliitikat, parlamendi
võitluste lõpetamist, tugevat jõudu. Prantsusmaal ei olnud aga tugevat liidrit, kes oleks suudnud
kõik grupid ühendada. Liigade tekkimine tõi kaasa Rahvarinde tekke. Rahvarindesse koondusid
sotsialistid, vabariiklased-radikaalid, prantsuse kommunistid. Nad tegid kokkuleppe, et
kandideerivad parlamendivalimistel ühise nimekirjana
annaabi.ee 
