eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel. TEADUS Üldiseloomustus: Teadusele ei pööratud rohkem tähelepanu, kui seda oli vaja praktiliste ülesannete läbiviimiseks, sest maailmakorraldus oli usu alusel mõtestatud. Astronoomia: Egiptlased olid esimesed päikesekalendri kasutuselevõtjad. Selle kasutuselevõtt põhines Niiluse üleujutuse korrapärasuse avastamisel. See polnud küll täiesti täpne liigaastate mittearvestamise tõttu, kuid esimene taoline maailmas. Päeval kasutasid nad päiksekella, öösel veekella. Geomeetria: vajalik ehitustegevuseks. Oskasid kolmnurga ning ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala arvutada (tundsid piid). Arstiteadus: Olid osavad kirurgid, kasutasid teadmisi silmaoperatsioonide tegemisel. Tähtsaimaks peetakse arusaama, et haigused tekivad looduslikel põhjustel, mitte jumala tahte läbi. Seega ei aita
ning selle ilmne eesmärk oli saada lähendus troopilisele aastale sellisena, nagu teda tol ajal tunti. Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juuliuse kalendri järgi elati sajandeid, aga 16. sajandiks oli aasta algus triivinud juba 10 päeva (19. sajandiks -- 13 päeva). Uue kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt, täpsustades ka liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga). Seda kalendrit nimetatakse Gregooriuse ehk uueks kalendriks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Mis suurendas täpsust kevadise pööripäeva aja suhtes, kuid muutused olid suhteliselt väikesed. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse
Aasta pikkus on 365 ööpäeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit Juuliuse kalender(vana kalender) Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga). Praegu 13 ööpäeva. Gregooriuse kalender Kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt. Täpsustati liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga, liigaastad ei ole need, mille täissajaliste arv ei jagu 4-ga). Seda kalendrit nimetatakse gregooriuse ehk uueks kalendriks. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel aegadel -- esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). Nõukogude Venemaal ja Eestis toimus üleminek alles 1. veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Astronoomiline aeg. Vööndiaeg
annaabi.ee 
